ALLKIRJASTA

1. Vähendada lageraielangi maksimumsuurust riigimetsades ühele hektarile praeguse 7 hektari asemel.

Riigimetsa ja erametsa staatus on erinevad, sest erametsades tuleb leida tasakaalupunkt omaniku huvi ja avaliku huvi vahel. Riigimets on samas puhtalt avaliku huvi objekt, arvestades, et rahvas on kõrgeimaks riigivõimu kandjaks ning Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) on avalik asutus, millel on sellest lähtuv kohustus tegutseda avalikkuse huvides.

Küsitlused on näidanud, et Eesti rahvas väärtustab metsa ökoloogilisi, süsinikku siduvaid, rekreatiivseid ning kultuurilisi väärtusi puidutulust kõrgemalt1. Usume, et rahva väärtusahel peaks kajastuma ka riigimetsa majandamise viisides. Metsanduse arengukava probleemikorje jooksul on tõstatunud mitmeid lageraiemajandusega seotud probleeme2. Ka tunnustatud maastikuökoloog Anneli Palo on leidnud, et umbes poolt kogu Eesti metsast peaks püsimetsana majandama3.

Palo leidis küll, et lageraieid võiks lubada ökoloogiliselt vähemväärtuslikes, endistele põllumaadele rajatud metsades, ent riigimetsa alade püsimetsana majandamine oleks juba suur samm õiges suunas. Püsimetsana majandades välja raiutud või väljalangenud puud asendatakse või asenduvad looduslikult pidevalt uutega.

Just püsimetsandusest lähtudes oleme teinud ettepaneku piirata lageraielankide maksimumsuurust riigimetsades praeguselt 7 hektarilt ühele hektarile. Varasemate metsaseaduse muudatustega on raietingimused aina leevenenud, paraku on sellised arengud põhjustanud meie maastikes üha suuremate ja ökoloogiliselt vaeste lagealade teket4.

Ka Maaülikooli metsakasvatuse professor Hardi Tullus on möönnud, et püsimetsandust võiks meie metsades kohata tänasest rohkem ning kiitnud selle keskkonnakaitselisi ning muid, rahaliselt raskestimõõdetavamaid positiivseid omadusi5.

2. Lugeda mets uuenenuks latimetsa eani jõudes praeguse 0,5-1 meetri asemel.

Praegune uuenenuks lugemise süsteem võimaldab suurte lagealade teket, kuna seadused lubavad raiuda uuenenud metsa kõrvale uue langi. Kui „uuenemine“ tähendab aga poole kuni ühe meetriste puukestega, aga muidu lagedaks raiutud metsamaad, siis on see nii maastikuplaneeringulises kui ökoloogilises mõttes endiselt rohkem lageraielangi, kui iseseisvalt funktsioneeriva metsakoosluse moodi.

Oleme välja pakkunud, et metsa võiks nii riigi- kui erametsades uuenenuks lugeda paraja latimetsa eani jõudes. Metsanduslikus mõttes tähendab latimets metsa, mis on täiusega üle 30% ja mille keskmine rinnasdiameeter on 6 – 12 cm, keskmine vanus aga alla poole küpsusvanusest. Põhimõtteliselt tähendab see noort, üle pea ulatuvat metsa, mida ka silma järgi juba metsaks saab nimetada.

3. Oluliselt piirata raietegevust ja -meetodeid rahvusparkides ning looduskaitsealadel.

Nii keskkonnakaitseorganisatsioonid kui tavavaatlejad on osutanud üha sagenevale raietegevusele piiranguvööndi kaitsealadel ning muudatustele Metsa majandamise eeskirjas, mis on kaitsealadel raiumist otseselt soodustanud6.

Maastikuökoloog Anneli Palo soovitab kaitsealad paarikümneks aastaks ülepea rahule jätta, kuna hetkel pole neil aladel tegemist piisavalt vana metsaga7. Turismiettevõtja ja fennougrist Aivar Ruukel on aga leidnud, et traditsiooniliste vahenditega ning püsimetsana majandamine on piiranguvööndis niihästi mööndav kui ka teretulnud, aga igal juhul ei tohiks lubada kaugenemist kaitsealade kaitse-eesmärkidest. See tähendab, et sagenenud raiete protsess neis piirkondades tuleb tagasi pöörata ning kindlasti ei tohiks lubada laialdasi lageraieid looduskaitsealadel. Lisaks sellele tuleks luua seadusandlikud vahendid selliste skeemide tõkestamiseks, mis võimaldavad kombineerida erinevaid raieliike, näiteks aegjärkset raiet ja selle alaliike nii, et juriidiliselt ei astuta üle kaitse-eeskirja piiride, aga tegelikkuses on tekkinud lageala, mis looduslikult tähendab lageraielanki, kuigi paberitel kajastub millegi hoopis muuna.


4. Kehtestada kogu riigis üldine 4-kuune raierahu.

Üldise 4-kuuse raierahu idee pakkusid viis keskkonna- ja teadusorganisatsiooni välja juba üheksateist aastat tagasi8. Ka traditsiooniliselt on raietööde tegemise aeg talvel. Raierahu pidamise eeliseks oli nii linnustiku ja loomastiku kaitse kui ka parem puidukvaliteet, juurepessi leviku tõkestamine ja mullakaitse.

Linnustik ja loomastik on meie ökosüsteemi oluline osa ja seda pidevalt kahjustades ja hävitades tekitame pikemas perspektiivis oma elukeskkonnas suuri muutusi ja tasakaalutust. Linnud ja nende liigirikkuse hoidmine Eestis mõjutab linnupopulatsioone üle kogu maailma.

Iga südametunnistusega ja meie loodusest ning liigirikkusest hooliv inimene peatab selleks ajaks metsatööd ja suuremad hooldustööd, et vältida lindude ja väikeloomade häirimist või nende poegade hukkumist. RMK peab isegi poolikut raierahu, ent meie leiame, et üldine raierahu tuleks kehtestada nii era- kui riigimetsades. Pesitsusaegsete loomade ja lindude häirimine ja tapmine on kuritegu meie looduse ning ka paljude inimeste eetiliste tõekspidamiste vastu, seepärast tuleb säärast tegevust seadusega piirata.

5. Inventeerida ning kaitse alla võtta kõik olemasolevad ja veel leitavad looduslikud pühapaigad.

Mitmete küsitluste tulemusena pooldab läbivalt umbes 84% Eesti rahvast, hoolimata vanusest, soost või usutunnistusest, looduslike pühapaikade kaitset9. Arvestades, et need moodustavad kogu metsapindalast umbes tuhandiku ning et pühapaikade inventeerimine läheks maksma pelgalt kuus miljonit, siis läheb inventeerimisega viibimine juba Põhiseadusega vastuollu, kuna arusaamatutel põhjustel lastakse hävida ainulaadset ja eestlastele ning soome-ugri rahvastele omast kultuuripärandit.

Igal aastal hävitatakse ja rüvetatakse Eestis metsade majandamise kaudu kuni 600 ha hiisi ja teisi looduslikke pühapaiku. Pühapaikade spetsialisti Ahto Kaasiku arvutuste kohaselt raiutakse pühadest metsadest igal aastal kuni 50 000 tihumeetrit puitu, kusjuures RMK osa on selles vastavalt 90 hektarit ja 25 000 tihumeetrit. Puuduliku õigus- ja halduskorralduse ning vähese uurituse tõttu on ohustatud tuhanded metsamaal asuvad looduslikud pühapaigad. Pühapaiku vahetult kahjustava metsade majandamise käigus toodetud metsamaterjali aastane maht võib ulatuda kümnete tuhandete tihumeetriteni. Kuivõrd Eesti seadustes puudub loodusliku pühapaiga mõiste, ei ole need kaitstud terviklike sakraalobjektidena, vaid leiavad kaitset kitsalt arheoloogilise (materiaalse) pärandina või siis loodusväärtusena, mis võimaldab aga teatavat majandustegevust isegi kaitse alla võetud pühapaikades. Viimase redaktsiooni järel läheb looduslike pühapaikade rüüstamine vastuollu ka FSC säästliku metsamajandamise nõuetega, õigupoolest ei tohiks pühapaikade rüüstajad enamikes läänemaistes ettevõtetes oma puitu turustada saada.


6. Järelejäänud looduslikud vooluveekogud koos ümbritsevate aladega kaitse alla võtta ning alustada riigimaal kuivendussüsteemide sulgemist.

Mets pole mitte ainult lindude, loomade ja taimede elukooslus, vaid ka veeringluse osa ning vee kvaliteedi määraja. Liigse metsakuivendamise käigus on hävinud 95% meie metsade vooluveekogudest10. Juba ainuüksi see peaks olema piisav argument, et hoida neid metsaojasid ja -jõgesid, mis meile veel jäänud on.

On metsanduslik käibetõde, et kuivendamine soodustab nii metsatulekahjusid, metsakahjurite levikut kui tuulemurdu11. Ka kliima soojenemise protsess hoogustab neidsamu ilminguid, seetõttu võib kuivendatud aladel eeldada kumulatiivse ehk kuhjuvatest mõjudest tingitud efekti tekkimist. Selleaastane põud pärssis tugevalt ka juurdekasvu ning sarnaste ilmaolude püsimise juures muutub kuivendussüsteem järjest vähem põhjendatuks ka klassikalise metsanduse seisukohast vaadelduna.


7. Võimaldada majanduslikult vähekindlustatud inimestele riigimetsast eelisjärjekorras ning vastuvõetava hinnaga küttepuid osta.

Riigimets peab teenindama esmajärjekorras rahvast, see tähendab kohalikke elanikke. Praegusel hetkel tõstavad Euroopa Liidu taastuvenergiatoetused, mis on mitmel põhjusel terve Euroopa kliimapoliitika häbiplekiks, kunstlikult küttepuu hinda, mis seab majanduslikult vähemkindlustatud inimesed üha raskemasse olukorda. Kuna intensiivse metsaraiumise põhjuseks pole meie hinnangul mitte kohalike inimeste puiduvajadus, vaid liiga suureks paisutatud tööstuse varundamine, siis leiame, et kohalike metsade kogukonnametsadena majandamine ja piirkonna elanikele vastuvõetava hinnaga küttepuude võimaldamine tuleb säästva metsanduse eesmärkidele kasuks, aga mitte kahjuks.

Hetkel varustab RMK puiduga üht Euroopa suurimat pelletitootjat Graanul Investi, kusjuures enamik GI toodangust läheb taastuvenergiatoetuste toel Lääne-Euroopa elektrijaamadesse. Üha rohkemad teadlased üle kogu maailma nimetavad sellist skeemi avalikult rohepesuks12 ning on lubamatu, et kohalikud inimesed peavad konkureerima küttematerjali ostmisel hiiglaslike puidufirmadega.

ALLKIRJASTA

VIITED
1 „Metsaväärtused, metsahoiakud ja säästlik metsakasutus“, küsitlusuuringu aruanne. Koostajad: Ann Ojala, Georg Tamm. Tallinn, 2006 https://www.eramets.ee/static/files/158.Metsauuringu_raport.pdfThe European Agricultural Fund for Rural Development, Rural development priorities 2014–2020.
2 MAK 2030 ökoloogia tööruhma probleemikaardistus, probleemid nr 1, 9, 22, 31, 33, 35, 39, 40, 41, 47, 48, 59, 62, 63, https://www.envir.ee/sites/default/files/okoloogia_kaardistus.pdf samuti kultuuri töörühma probleemikaardistus probleem nr 8, 9, https://www.envir.ee/sites/default/files/kultuuri_kaardistus.pdf, sotsiaaltöörühma probleemikaardistuse probleemid 1, 2 ja 20 https://www.envir.ee/sites/default/files/sotsiaali_kaardistus.pdf ja majandusrühma probleemikaardistuse probleemid Bert Rähnilt 1 ja 3 https://www.envir.ee/sites/default/files/majanduse_kaardistus.pdf.
3 Eesti Teaduste Akadeemia Looduskaitse Komisjoni 55. ettekandepäev teemal „Teadus ja seadus metsas“, Anneli Palo ettekanne „Eesti kaitsealade metsakasvukohaja elupaigatüübid“, 13.12.2017. http://www.zbi.ee/talkk/materjalid/Eesti%20kaitsealade%20metsakasvukohad%20ja%20tuubid.pdf
4 MAK2030 ökol. probleemikaardistus, probleem nr 9.
5 „Loominguline majandamisviis, mis valdavaks vaevalt et kujuneb“, Hardi Tullus, Sinu Mets nr 47, 7. juuni 2017 https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=sinumets20170607.2.4.3
6 EKO pressiteade: Ühendused esitasid eelnõu kaitsealuste metsade kaitsmiseks liigse majandamise eest, 14. november 2017. http://www.roheline.ee/uudised/keskkonnapoliitika/uudis/2017/11/14/eko-pressiteade-uhendused-esitasid-eelnou-kaitsealuste-metsade-kaitsmiseks-liigse-majandamise-eest „Raiesurve kaitsealadele hakkab ilmselt kasvama“, Kaido Kama, 5. november 2017 https://maaelu.postimees.ee/4033429/kaido-kama-raiesurve-kaitsealadele-hakkab-ilmselt-kasvama,„Rahvuspargi südames tehtav raie tekitab kohalikele meelehärmi“, Priscilla Õmblus, Pärnu Postimees, 6. märts 2018 https://parnu.postimees.ee/4430297/rahvuspargi-sudames-tehtav-raie-tekitab-kohalikele-meeleharmiMartin Pent, „Inimesi ärritab metsaraie Lahemaa rahvuspargis“ Postimees, 2. august 2018 https://leht.postimees.ee/6026585/inimesi-arritab-metsaraie-lahemaa-rahvuspargis
„FOTOD: Karula rahvuspargis tehti jõhkrat raiet, laastud lendasid ka alal, kus raiuda poleks tohtinud“, Kristi Helme, Delfi, 08.02.2017 http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/fotod-karula-rahvuspargis-tehti-johkrat-raiet-laastud-lendasid-ka-alal-kus-raiuda-poleks-tohtinud?id=77144766
7 Eesti Teaduste Akadeemia Looduskaitse Komisjoni 55. ettekandepäev teemal „Teadus ja seadus metsas“, Anneli Palo ettekanne „Eesti kaitsealade metsakasvukohaja elupaigatüübid“, 13.12.2017. http://www.zbi.ee/talkk/materjalid/Eesti%20kaitsealade%20metsakasvukohad%20ja%20tuubid.pdf
8 Ettepanek keskkonnaminister Heiki Kranichile, Keskkonnakomisjonile ja Metsaametile kevadise ja suvise metsaraie keelustamiseks Eestis, 2. detsember 1999, ETA LKK, ELS, ERL, ELF, EOÜ https://www.eoy.ee/hirundo/konverents/materjalid/Ettepanek.html
9  Eesti elanike hoiakud hiite ja teiste looduslike pühapaikade suhtes. Avaliku arvamuse uuring 2014, Hiite Maja SA, Tartu Ülikool, Faktum ja Ariko https://www.flaj.ut.ee/sites/default/files/www_ut/pyhapaikadeuuring2014.pdf „Metsaväärtused, metsahoiakud ja säästlik metsakasutus“, küsitlusuuringu aruanne. Koostajad: Ann Ojala, Georg Tamm. Tallinn, 2006 https://www.eramets.ee/static/files/158.Metsauuringu_raport.pdf
10 Rosenvald, R., Järvekülg, R. & Lõhmus, A. 2014. Fish assemblages in forest drainage ditches: degraded small streams or novel habitats? Limnologica: Ecology and Management of Inland Waters 46: 37–44
11 Lõhmus, A., Remm, L., Rannap, R. 2015. Just a ditch in forest? Reconsidering draining in the context of sustainable forest management. BioScience 65: 1066‒1076
12 Europe’s renewable energy directive poised to harm global forests, Timothy D. Searchinger, Tim Beringer, Bjart Holtsmark, Daniel M. Kammen, Eric F. Lambin, Wolfgang Lucht, Peter Raven & Jean-Pascal van Ypersele Nature Communications volume 9, Article number: 3741 (2018) https://www.nature.com/articles/s41467-018-06175-4 LETTER FROM SCIENTISTS TO THE EU PARLIAMENT REGARDING FOREST BIOMASS (updated January 14, 2018) http://www.pfpi.net/wp-content/uploads/2018/04/UPDATE-800-signatures_Scientist-Letter-on-EU-Forest-Biomass.pdf